Lisa lugemist


AJALOOLINE ÜLEVAADE JUMINDA POOLSAARE KÜLADEST.

Juminda poolsaar on Kolga ja Hara lahe vaheline poolsaar , pikkus ligi 13 km, laius lõunaosas kuni 6 km.
Muinasajal kuulus Juminda poolsaar Revala maakonda,pärast sakslaste/taanlaste vallutust sulasid Revala ja Harjumaa üheks Harjumaaks.Alates 13. sajandist kuulus see ala Kuusalu kirikukihelkonda.Kuini 1346.aastani jäi poolsaar Taani kuninga valdustesse,hiljem Liivi ordule(Tallinna komtuurkond),1583.-1710.a. oli Rootsi valdus ja kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918.a. oli Vene riigi osa.
See ala on kuulunud Kolga mõisale.17.saj. Kolga mõisa vakuraamatus on kõik külad jagatud kahte rühma: kaluriküla ja põllumajanduslik rannaküla.Rannakülade hulka kuuluvad ka Juminda,Tapurla, Virve, Hara,Aabla;Pedaspea.
Kõige vanem Juminda poolsaare küladest on 20.sept. 1290.a.mainitud Juminda(Jumentake), mis on andnud nime kogu poolsaarele. 1586.a.oli Jummerda ehk Jummeda külas viis peret,1631.a. 8 peret,1687.a.juba 12 talu,1880a. oli külas 14 täistalu ja 8 vabadikuperet, 1938.a. oli 20 majapidamist. 1944.a.suvel elas külas 167 inimest.
Teised Kolga rannakülad ilmuvad ajalooallikatesse 16.-17.sajandil. Juminda poolsaare esimene küla Pudisoo poolt tulles on Pedaspea. See nimi esineb 1586 (Pedispee).Veel 1637 oli Pedaspeal ainult üks talu, 1687 a. 4 talu. Esimese Pedaspea talu peremees kandnud lisanime Puu. Rahvapärimuse järgi on hiljem Pedaspeal elanud osavad puusepad, kes on valmistanud puunõudid, vankrikeresid ja regesid müügiks.Pedaspea rahva pilkenimekski oli „lähkritegija“ja teiste külade rahvas ei pidanud neid päris-kalameesteks.1732a.oli külas 3 talu, 1880.a juba 19 suitsu (neist 5 täistalu), 1938.a. oli 25 majapidamist.
Järgmine küla on Kolga-Aabla.Täiendiga Kolga- on ta varustatud tähistamaks valdusalast kuuluvust ning eristamaks samanimelisest Kiiu mõisale kuuluvast külast, Kiiu-Aablast. Kunagi, vist 14. või 15. sajandil, on Kolga ja Kiiu mõis maid jaganud nii, et Kiiu on saanud Juminda poolsaare looderanniku, kus on (vähemalt hiljem)asunud Kiiu-Aabla, Leesi ja Tammistu küla. Ülejäänud poolsaar on kuulunud Kolgale. 18. sajandil on Kiiu rannakülad läinud Kolgale. .1637.a. Kolga vakuraamatus on Kolga-Aablas (Habell) kirjas 2 talu,1631a. on juba 4 talu,1739.a.on  6 talu,1858 .a. 8 talu ja 7 vabadikukohta, 1880.a. 8 talu ja 11 vabadikukohta, 1938 oli 35 majapidamist.
Kiiu-Aabla küla on tõenäoliselt vanem, esineb kirjalikus allikas 1517(Habbelach), külas on siis 4 peret ja 2 üksjalga,1693.a. 9 peret, 1880a. on kirjas 14 talu ja 14 vabadikuperet, 1938 a.oli 35 majapidamist.
Leesi(Leisy) külas oli 1517.a.2 peret,1 üksjalakoht ja veel 3 tühja talu,1566.a.7 peret,1880.a.  oli 13 talu ja 22 vabadikukohta,1938.a. 37 majapidamist. Leesi nimi peaks seonduma liivase maastikuga-leesk, omastavas leese, tähendab liivast mulda.
Tammistul oli 1880.a. 6 talu ja 10 vabadikukohta,1938.a. 16 majapidamist. Tammistu küla nime seletatakse sellega, et kunagi on seal peale leppade, haabade ja kaskede ka tammed kasvanud.
Järgmine küla on Juminda, millest oli juttu eelpool. Juminda nime päritolu pole nii üheselt tõlgendatav.Pidi olema mingi müstiline Jumi, mille taga küla asus.
Tapurla( ehk Taberla) on saanud oma nime võib-ollaTapurlahe lahe järgi, laht omakorda isikunime järgi (Tappe,Tappete, Tapari jt). 1537 nimetatakse küla Tapper,1683 oli 3 peret ja 3 tühja talu. Rahvapärimuse järgi olid Tapurlas Põhjasõja järel kõik inimesed surnud katku. Siis olevat tulnud Soomest kolm meest- Antti, Matti ja Samel, ning rajanud talud( Andi, Matjukse, Sameli). Põhjasõja järel on kirjas tõesti vaid 3 talu,1858.a.oli Tapurlas 7 talu ja 7 vabadikukohta,1938.a. oli 29. majapidamist.
 Virve(Wiruo,Wirwell,Wirwe) nime seletuseks ei osata midagi öelda.Virve on selge kivikära, kus silgukoormagagi oli tegemist, et üle kivide ja kändude saada. 1586. a oli seal 6 peret,1858.a. 8 talu ja 13 vabadikukohta, 1938 40 majapidamist.
Hara(Harra)külas oli 1637.a.1 pere, 17.saj.lõpul oli 10 talu, 1938 oli 61 majapidamist.
Rannatalupojad käisid Kolga mõisas teol iga kolmas nädal,st.ühe adramaa suurune rannatalu tegi kaks päeva nädalas,seega kolm korda vähem kui maakülades.
Külatüübi järgi saab Juminda poolsaare külasid 17.sajandil liigitada järgmiselt:  Kiiu-Aabla, Leesi, Virve hajakülad; ahelkülad(või neile lähedased hajakülad) Pedaspea, Hara; Tapurla oli ridaküla; hajali sumbkülad olid Juminda ja Tammistu; Kolga-Aabla oli nii väike, et ei saagi õieti külatüübist rääkida.Asustuse tihenedes on külad oma tüüpi muutnud : Pedaspea on kujunenud sumbja tuumikuga aheljaks hajakülaks,Tapurla sumbja tuumikuga ahelkülaks, Juminda on kohati sumbküla,kohati tänavküla, Virve kohati ahel-, kohati tänavküla, Kolga-Aabla,Leesi, Tammistu, Hara on ahelkülad.
1732oli Kolga mõisal 2 kõrtsi Narva maantee ääres ja 2 kõrtsi rannas-üks neist paiknes Jumindal, teine Pedaspeal. 1860.aastal 10 kõrtsi,nende hulgas siis ka Hara (samanimelisel saarel), Kiiu-Aabla, ja Juminda.
19.saj.teisel veerandil võttis suurema hoo sisse soolasalakaubandus, Soome võeti vilja ja viina kaasa, mis seal vahetati soola vastu. Võimud suurendasid seepärast kordonite arvu, kordon asus ka Jumindal.
Poolsaare põhjatipus asetseb saladuslik Läänemere-äärsetele aladele ebatüüpiline kivikuhjatis,mida tuntakse Koljuvare nime all. Arheoloogide poolt uuriti seda 1926.a.,mil see dateeriti aega u. 500.a p.Kr.
Tuntud muistne ohverdamiskoht on olnud nn.Toive (toiv on ürgne soome-ugri sõna,mis tähendab vaimudele toodud ohvriandi)pakk Leesi külas endise Eerike talu maal, külateest veidi mere poole, heinamaa serval.See on allikane koht, kus vanasti oli kasvanud kaks suurt pärna.
Kiriklikult on Juminda poolsaar kuulunud Kuusalu kirikukihelkonda. Rahvapärimustes räägitakse kõige rohkem Kolju kabelist. Virve külas on 50 meetrit merre ulatuv ja 5-6 meetrit mere kohal kõrguv neemenukk Koljunina ehk Koljunukk. Seal olnud vanasti tammik, kus rahvas ohverdanud. Jaan Jung(1835-1900) arvab, et seal võis olla vana hiiekoht, sest seal kasvas veel temagi ajal vanu kuuski,mille all olnud vanasti väike hoone, mida rahvas nimetanud Kolju kabeliks. Seal käidud ohverdamas, kabel olnud Kolga rannas väga kuulus.1864. ja 1870 aasta vahel olnud sest kabelist järel ainult paljad seinad,kabel olevat Krimmi sõja ajal(1853-1856)lõhutud ja kive kasutatud signaalsamba aluseks.Sellest kabelist pole peale rahvapärimuste mingeid teateid, see võis olla veel katoliku aega ulatuv kabel. Kuusalu kihelkonna kaardil1690-ndatest aastatest pole temast jälgegi, küll on seal märgitud kaks kabelit Juminda külas.Juminda poolsaare/küla läänepoolses tipus Säärel asus vana kabel. Ühtede andmete järgi lasi kabeli ehitada 1578.a. laevahuku üle elanud Rootsi laeva „Aurora“kapten. 1678.a. oli kabel päris lagunenud  ja jäeti maha.( Kabeli vundament asub praeguse piirivalvekordoni aia taga). Kolga mõisniku krahv Gustav Otto Stenbocki kuludega  ehitati pühale Katariinale pühendatud uus puukabel uuele kohale Juminda küla läänerannale Kura ehk Kabeli lahe äärde. Samasse rajati ka kalmistu, mis oli  ainus poolsaare külade jaoks.  Aastal 1865 oli see kabel nii lagunenud, et tuuliste ilmadega seal sees üsna ohtlik olla oli. (Jumindalt pärit teise maailmasõja aegsete pagulaste rahalise abiga valmis 2000.aastal kunagise kabeli kohale kellatorn).Vaieldi, kas uus kabel(õieti Kuusalu abikirik) ehitada Jumindale või Leesi, viimaks kalduti kogudusesisesel hääletusel ühehäälelise enamusega viimase kasuks.15.mail 1865.a.pandi Leesi kabeli nurgakivi, ehitustöö kestis pea poolteist aastat. Viimane jumalateenistus oli Juminda kabelis 1867.a. septembris. Juminda surnuaed püsis kauem, seal peeti veel kahe maailmasõja vahelisel ajal surnuajapühi.
1850-ndail aastail asutati Jumindal pasunakoor ja karskusselts. Vastukaaluks karskusseltsile asusid XIX  sajandil Juminda küla Haksori talus kõrts ja pood.
1891.a. ehitati Juminda neemelahe äärde üks kahekümnest Eesti merepäästejaamast. Purje  või  aerude jõul liikuv päästepaat oli suurepärase varustusega ning kaheksaliikmelise külameestest meeskonnaga. .Nõukogude merevägi viis uhke päästeluubi 1947.a. minema, peale seda kasutas nõukogude piirivalve hoonet hobusetallina, mervägi admirali puhkemajana. Hoone (ainus säilinud kivist merepäästejaam) on tänapäeval erakätes, renoveeritud kooskõlas muinsuskaitsenõuetega.
1908.a.sügisel avati Kolga-Leesi kalurite ühingu eestvõttel Leesi külas, kusagil talu kõrvaltoas,kauplus. 1914a. ehitati ühingule oma maja .Kaupu toimetati kohale laevadega, Leesi ja  Tapurla randa ehitati laoruumid, samuti paadisild(ühingu kuludega talgutel). 1925.a.osteti ühingule mootorpaat Tallinnast kaupade kohalveoks ja kalasaaduste Tallinna toimetamiseks, sest tollal ei olnud Tallinnaga teist korralikku ühendust. Hiljem, kui bussiliinid arenesid, müüdi paat ära .Organiseeriti ka posti kohaletoomist 18.km kaugusel olevast Kolga postkontorist.1924.a.avati telefoni agentuur-keskjaam..Hiljem avati abikauplused ka Kolga-Aabla ja Hara külas.Leesi kalameeste kaubatarvitajate ühisust kiidetakse ja tuuakse eeskujuks ka 1913. a „Päevalehes“,samas kiidetakse nende poolt 2 korda nädalas korraldatud postitoomist. Harjumaa rannakülade seas oligi üks kahest raamatukogust Leesi haridusseltsil.
Rahvamaja ehitati Leesile 1908.aastal.Peaaegu samaaegselt kirikuga ehitati Leesi külla koolihoone, samuti paekivist. Seal said lapsed algharidust kuni Esimese maailmasõja lõpuni. Peale seda kasutati osade klasside jaoks rahvamaja. Sajandi eest valmis Kiiu-Aabla külas õigeusu puukirik koos kirikukooliga. Haridusjanulisemad vanemad koolitasid  kuni 1920.ndate aastateni oma lapsi Uuri(Kolga) ministeeriumikoolis.
1937.aastal ehitati Jumindale 25 m kõrgune tuletorn
1941.a.28.-30.augustil uppusJuminda neeme ümbruskonnas miinidel ning pommi- ja torpeedorünnakute läbi Tallinnast saksa vägede eest  lahkunud 197 Nõukogude laevast 53, hukkunute arvuks pakutakse üle 15 000 inimese. 1972.a.rajati nõukogude sõjaväe poolt Juminda merelahingu mälestuskivi.Külarahva ja muinsuskaitse abiga ehitati mälestuskivi 2001.aastal president Lennart Meri toetusel ümber.
Pärast Teist maailmasõda paiknesid poolsaarel nõukogude sõjaväebaasid. Leesil oli piirivalve tehniline vaatluspunkt koos prozektorjaamaga, Jumindal oli raketibaas maa-õhk tüüpi rakettidega, praeguse piirivalve radarijaama juures asus nõukogude  prozektorijaam(hetkel poollagunenud valge telliskivihoone), praeguse piirivalve radarijaama ruumes asus nõukogude mereväe radaripositsioon. Hara ja Virve küla vahel asus nõukogude piirivalvekordon. Aastatel 1956-1958 vedas nõukogude sõjavägi Juminda külast ja ümbruskonnast ära kümnete kilomeetrite ulatuses vanu kiviaedasid,ehitamaks Hara lahes Virve ja Hara külade vahel sadade meetrite pikkust sadamakaid. Kai ulatus kuni 12 m sügavusse-tegemist oli allveelaevade baasiga, mis rajati ligi 100-ha maaalale.Hara baas sai üheks maailma kolmest laevade demagnetiseerimise baasist. Selle veealused rajatised ja kaablite süsteem hõlmasid tervet Hara lahte ja ulatusid Juminda poolsaare tipust 18 km kaugusele neutraalveteni.
Poolsaare külad kuulusid nõukogude ajal ,1970.ndatel, Kirovi nimelisse kalurikolhoosi, kus kalapüügi ja töötlemise raskuskese koondus Kolga-Aabla külla, tööd saadi ka traallaevadel Tapurla sadamas.
1974.aastal leiti Juminda külast tollase Orto puhkekodu vundamendiaugu kaevamisel lammutatud Siguri talumaja asukohal neljast rooma vaskmündist( Marcus  Aurelius,161-180) koosnev aare.
1994.aastal, pärast vene vägede lahkumist poolsaarelt, raiuti Juminda kunagise kabeli ja surnuaia juures olevale suurele kivile  ka vene vägede lahkumisdaatum 28.05.1993.

Leesi kiriku ajaloost

Leesi küla ajaloost